Ma olen tagasi, täiesti tõsi. Ma ei ole küll päris päevi kokku arvutanud, kuid mäletan, et minu viimane(6-s) postitus oli kuupäeval 21 detsember. Näppude peal praegu kokku arvutades sain ma veidi üle 8 kuu :O Aeg tõesti lausa lendab. Kui jõulude ajal ei teadnud ma täpselt veel midagi, mis minu elust järgmine sügis saab, õigemini, kus ma elama hakkan:D, siis nüüd, augusti lõpus, on minu otsused tehtud ja 1.septembril suundungi Tallinnasse Audentese Spordigümnaasiumi õppima. Loomulikult olen ma väga õnnelik, et mulle selline võimalus avanes ja mind sinna vastu võeti ning ma tõesti ootan kõike seda. Kuid nagu ikka, siis on mul närv sees ja eks ma üks pabinakoll ole:) Emme õnneks annab mulle alati head nõu ja ma saan temale kõik oma mured ära rääkida, mis mind praegu seoses selle kooli ja elukoha vahetamise juures muretsema paneb. Ma küll mõtlen, et issand kui jube minna 1. ühikasse ja kuidas ma üldse hakkama saan, aga samas võrdluseks võin endale tuua, et mida ma oleksin tundnud, kui ma ei oleks proovinud Tallinnasse minna ja jääksin Valka edasi. Ma arvan, et see oleks üks jube kahetsusetunne ja selline võimalus avaneb mul tõesti ainult Once In A Lifetime! Aga kõik minu armsad sõbrad(eeskätt Mairin ja Anna-Marija), kes jäävad Valga Gümnaasiumisse edasi, ma soovin Teile edu ja jaksu, mis siin muud. Igas koolis on võimalik hästi õppida ja edukalt lõpetada, kui vaid ise tahta. Ega see pole ju tegelikult mingi hüvastijätt, et adjöö ja ongi kõik. Tänapäeval on arvutid ja telefonid ja mis kõik veel, et omavahel suhelda saaks, tõsi ka bussid-rongid peaksid veel sõitma:D:D:D, niiet külla me saame üksteisele iga kell sõita. Haha, praegu ma kõlasin küll vist nagu mingi vanainimene oma telefoni ja arvutijutuga- eks ma olen jah veits selline kummmmaline :d Kuid tahtsin öelda, et kindlasti ei kavatse ma sidemeid oma sõpradega ära kaotada ja me suhtleme edasi. Võibolla ongi parem üle pika aja kokku saada, sest seda väärtuslikum on see koos veedetud aeg, kui et iga päev ninapidi koos olla. Lõppkokkuvõttes lihtsalt tuleb hakkama saada ja eks ole raske, seda kindlasti, kuid ma usun, et asi on, pagan võtaks, seda väärt.
Nüüd natuke räägin, mis on minu plaanid seoses sügisega. Kool hakkab 3.septembril, selle kohta ma midagi muud kahjuks öelda ei oska, ega kujuta, mis edasi saab:D, tõesti loodan, et kõik sujub, esialgu hakkan iga nädalavahetus kodus käima, sest muidu ma ei vea välja, have to see them(L), aga pärast ilmselt harvemini. Trennidest Audenteses olen nii palju siis kuulnud, et need olevat rasked, aga kui ma tahan saada 2013 aasta suvel Donetskisse noorte MM-le, mis praegusel hetkel tõesti on minu suurim eesmärk, siis tuleb tõesti vaeva näha ja minu tulevane treener aitab kindlasti mind, et ma sinna pääseks. Tahan veel ära mainida, et kui jõuab kätte esimene vaheaeg minu uues koolis, siis sõidan ma perega nädalaks Türki. Ootan juba praegu seda kohutavalt ja olgu see siis mulle innustuseks ja abiks, kui vahel raske on.
Ma otsustasin, et hakkan esialgu blogi enda tarbeks pidama. Et lihtsalt oleks ülevaade oma asjadest. Praegu ma seda avaldada ei taha, võibolla kunagi hiljem. Ma ei luba, et mul on aega seda iga päev täita, kuna elu saab olema üsna kiire, aga ma püüan ja eks ole endal ka hea pärast hiljem lugeda, mis ma siia kokku olen kirjutanud:)
Lisan paar pilti ka blogi kaunistamiseks...
